Facebook

Järvele ring peale - Vätternrundan 2019

Järvele ring peale - Vätternrundan 2019
27-06-2019

Järvele ring peale - Vätternrundan 2019

JANIKA NEEME BLOGI:

Mulle väljakutsed meeldivad. Olen neid aeg-ajalt teinud ja mida rohkem sügise poole , seda suurem tahtmine tekkis taas minna Rootsi ja teha järvele ring peale. 

Vätternrundan on 300km-ne rattasõit. Numbreid vaadates tundub peaaegu, et võimatu ,aga samas igal aastal sõidab seda sõitu üle 20 000 inimese ja nad saavad hakkama. Mis on aga kindel, et sellisele sõidule peab kindlasti eelnema talvel korralik ettevalmistus. 

Biketravelile oli tegelikult avaldatud soovi organiseerida just Vätternrundani sõit korduvalt. Seega, kui pakett valmis ja letti läks, oli oodata kiirreageerimist ja see ka toimus. Esimesed kuus registreerijat olid NAISED.  Etteruttavalt kirjutan juba ära ka selle, et kõik meie kambast tegid sõidu kenasti ära.

Talvine ettevalmistus oli seekord lihtne. Sõitsin kodus võimalikult palju Zwifti ehk siis seda arvutimängu, kus saab valida erinevate maailmade/linnade radasid, tõusumeetreid, kilomeetreid. Viilimine ja niisama rattaseljas tsillimine Zwifti puhul kõne alla ei tule.  Kes teab, see teab. Boonuseks siis igapühapäevane Tervisespordi poolt korraldatud võistlus.  Muidugi kuulus programmi ka Biketraveli talvine Tenerife ja kevadine Cattolica

Sügisel tegime Urwe juures ühe mõnus miitingu, kus siis jagasime osalejatele oma kogemuste puhul natuke näpunäiteid ja soovitusi. Sügisest sai märkamatult talv, siis kevad ja reis võis alata. 

Ilmaennustus oli super. Soe 25C, vihmatu, mida veel tahta. Orgunn sujus ideaalselt. Rahvas oli väga mõnusas meeleolus, oli tunda kerget ootusärevust. “Pingete” maandamiseks istusime laeval restoranis taas kokku ja panime strateegia paika. 

Reedel siis liikusime Motalasse, võtsime numbrid ja ostsime, mis meeldis. Edasi hotelli ja puhkerežiimile. Plaan oli minna vara magama, aga kes suudab keset sooja suve minna kell kaheksa magama, et siis kenasti puhanuna tõusta kell üks öösel. 

Igatahes kell 1:00 öösel olime autodes ja liikusime Motala poole. Minu pundis oli 10 inimest, Virgo läks mõistagi kiirematega oma teed. 

 

Start oli kell 3:22, temp 14C, esimesed 50km läbisime uskumatu kergusega ja ka kõige kiirema keskmisega. Arutasime asju numbrite keeles ja otsustasime tempo maha tõmmata. 

Varahommikune Rootsi oli imeilus. Udused heinamaad ja esimesed päikesekiired, mis rohu mõnusalt sätendama panid. Vaikus, mida saatis kummide sahin.  Kilomeetrid muudkui läksid. Pidasime kinni kõikides TP-des, vahetasime paarilisi, ajasime mõnusalt juttu. Tempo oli kõigile sobilik. 

Mingil hetkel sõitsime mööda 150km märgist. Juhhuuuuu, adrekalaks, kas tõesti pool on tehtud.

Kell 12-ks olime 200km sõitnud, temp oli 25C.  Taas TP, peatus, söök, jook, sirutus, pildid Eestisse, Leedusse, Itaaliasse. Pöidlahoidjad ootasid pingsalt infot meie liikumise kohta. 

Esimene väsimus oli jalgades aga õnneks oli jäänud “ainult” 100km sõita.  Mäletasin eelmisest korrast, et minul läks väga raskeks siis, kui oli sõita jäänud 40km. Täpselt ka seekord. Iga küngas oli mägi ja iga laskumine oli serpentiin. Iga kiirendus oli tempolõik jne. Muidugi sai tühjaks Garmin ja üldse ei teadnud palju neid killivaid kilomeetreid lõpuni on.  Igastahes mingil hetkel olime Motalas, medalid kaelas, meeleolu ülev. 

Sõiduaeg 10:30, kokku rajal 12:30. 

Sõidupäeva muljeid läksime jagama kohalikku restorani “Texasesse”.  Muljetasime, toostitasime, sõime ja jõime head ja paremat. CARPE DIEM!

Tänan omalt poolt teid kõiki, kellega see mõnus weekend sai koos veedetud.

Urwe, Kristiina – ülimalt tugevad rahulikud naised (vedurid)

Ave, Inga, Monika – talendid, üllatajad, optimistid.

Aivar, Peep, Virgo 2, Andres – mehed kambas, siis on alati julgem sõita. Tänud, et meid välja kannatasite.

Virgo 1, Tõnu, Ago, Toomas – kiired ja tugevad.

Peeter, Avo, Maire – tugigrupp, kelleta oleks olnud väga raske.