Facebook

Marek Kõiv esimest korda kevadlaagris

Marek Kõiv esimest korda kevadlaagris
30-07-2017

Marek Kõiv esimest korda kevadlaagris

MAREK KÕIV BLOGI:

Peaaegu nädal on möödas minu elu esimesest rattalaagrist Mallorcal. Otsus osaleda laagris, tuli ajendatult suvisest Le Etape sõidust, mis sellel aastal toimub 16.07 Prantsusmaal, keskmäestiku tingimustel, kus finišis tõustakse ca 2300 m üle merepinna. Nii saigi natuke maad kuulatud ning silma hakkas Tervisespordi poolt korraldatav laager Mallorcal. Oma töise ajagraafiku tõttu ei saanud täisprogrammi kaasa teha, aga 10-päevase puhkuse suutsin ma siiski välja pigistada. Saabusin 10.04 laagripaika, kus mind tervitasid Virgo ja Janika Neeme, nemad ongi need kaks vahvat inimest, kes kõike seda ohjavad ja korraldavad juba mitmed, mitmed aastad jutti. 

PS! Virgo ja Janika on Tervisespordi klubi eestvedajad. Hotelliks olid nad valinud Playa de Muros 4* sviit-tubadega hotelli, koos hommiku- ja õhtusöögiga. Hotelliga tutvudes lõid nad mind sõna otseses mõttes oimetuks - need toad, basseinid ja siis see nn söögiorgia! Just nimelt orgia- söödeti ja joodeti kõike head ja paremat nii, et kõht venis maani ☺. Lisaks sellele oli laagris super punt harrastajaid. Iga päev veeresid hommikuti välja erineva tasemega grupid. Muidugi oli mul vaja kohe see kõige kangem grupp valida, grupijuhiga Margus Mikk: PANNA ON VAJA! 

Juba nimi ütleb midagi ☺. Minu üks hea sõber küsis, kellega sa seal trenni teed. Kui kirjutasin, et Marguse trennis veeren, siis ta kirjutas vastu MARGUS MIKK, hull peast ☺!  Antud pundis veereski ainult neli enesepiitsutajat – Alvar - kärme kärbes, kaks Mulki Jaanus ja Marko, herr Ebras - Pinkman! Noo ma tahtsin ka olla see viies ratas vankri all ☺. Endale ma nime ei oskagi panna, aga herr Ander üks õhtu mõtiskles, kes ma küll olla võiks... Ja ta küsiski, kas ma olen poliitik või turundusjuht, näen selline hästi lugupidav välja ☺, tänud komplimendi eest! Eks nimetagem mind herr Poliitik, kes kaalutleb ja vangerdab erinevate võimaluste st trennide vahel, vaatab, mis talle kõige sobilikum on, kus rohkem hääli kokku saada☺

Trennid oli rasked ja väsitavad, samas ka mitte liiga. Eks igaüks sõitis oma parameetrite järgi, kuigi harjutused olid kõigil ühised. Treeningtsükkel nägi ette kolm päeva trenni + puhkepäev. Muidugi keegi eriti ei viitsinud puhata puhkepäeval, vaid mindi kergele veeremisele ka puhkepäeval.  

Ise kasutasin ühe puhkepäeva ära (teisel puhkepäeval ei suutnud ahvatlusele vastu panna ja läksin ca 100 km veeremisele). Selleks rentisin rolleri ja sõitsin saarega tutvuma. Pean tõdema, et see oli õige valik nii ilma, vaadete, ranna, toidu kui ka jalgade hüvanguks mõjus see kehale ja vaimule kosutavalt. 

Mallorca puhul väga meeldis, oli sealne loodus ja need MÄED. Mägesid sai sõidetud ikka päris palju, mille hulka kuulusid nn klassikud - nõelasilmatõus Sa Calobra ja Soller. Oma suureks üllatuseks pidasin mägede katsumusele vastu. Sellel korral ei vallutanud mäed mind vaid vastupidi. Võin öelda, et olen sammuke lähemal sellele suvisele katsumusele. Suurem töö veel seisab ees, ega sulge või lauale vedelema jätta, see kuivab ju ära. Nii on ka inimesega - pidevalt pead treenima, et saavutada oma eesmärgid, vastasel korral võtavad tõesti mäed sinust võimu ja sa mitte ei veere üles, vaid veered otse „kuristikku“. 

Kindlasti soovin kiita sealset liikluskultuuri, mis paneb pika puuga Eestile ära. Lisaks on ratturitele jäetud piisavalt ruumi teel kulgemiseks. Kuigi statistika näitab teisi numbreid – 2016. aasta aprilli lõpuga oli Mallorcal hukkunud 14 ratturit! Seda on palju, aga arvestades neid horde, kes seal liiguvad... siinkohal ei tahagi lauset lõpetada, võib kuidagi tobedalt välja kukkuda. Lõpetuseks tahan tänada Virgot ja Janikat selle ettevõtmise eest! Teiseks tänan kaastreenijaid, kes pidasid ilusasti vastu sellele katsumusele.
Kui küsite, kas ma soovitaksin või kas ma läheksin järgmisel aastal uuesti, siis vastus on: JAH, KINDLASTI!