Facebook

Rattalaager kui trend puhkuse veetmisel

Rattalaager kui trend puhkuse veetmisel
30-04-2018

Rattalaager kui trend puhkuse veetmisel

ANU LING BLOGI: Ma ei mäletagi, kust kõik alguse sai - üks hetk olingi Mallorcal, harjutasin hotelli esisel kõnniteel rattakingadega sõitmist, kuidas kiiresti jalad vabastada. Klikk kinni, klikk lahti. Esimestel kordadel sõitmistel ununesid need sootuks ja kohustuslikud kukkumised saingi kirja. Ka too kord kui jäin ahmima loodust ja unelema selle maalilisest vaatest, kuni kraaviperv sattus liiga lähedale. Õnneks jagus nalja nii minule kui teistelegi. See oli muidugi esimene aasta. 

Tänavu juba teadsin, mis ees ootamas. Ent sellegi poolest, talvine ettevalmistusperiood on loogiline proloog kevadisele rattalaagrile. Tihti valitakse igapäevases töörütmis õhtuks jõusaali-metsaraja vaheldus ning siis minnakse puhkusele nendest tegevustest mõtteid eemale viima. Minu jaoks on ütlemata mõnus vaheldus hoopis aktiivselt puhata, kuulates oma keha ja keskendudes mõned nädalad spordile ning endale.

Hommikusöögi menüü serveeritakse valgel markertahvlil hotelli fuajees - 7 gruppi, iga päev uus sihtkoht. Valikus alates elunautlejatest kuni sportlasteni. Vahel 5 gruppi. Vastavalt enesetundele oli võimalus valida sõidugrupp arvestades tõusumeetreid ja distantsi. Nii mõnigi hommik juhtuski nii, et enne serveerimist, so. gruppide lõplikku moodustamist, ei teadnud paljud, milline sihtkoht neid täna ees ootamas. Mis lisab veidi närvikõdi.

Hotelli personali paindlikkus, hoolitsemine ja hoolivus, piisavalt avarad toad mahutamaks kahe inimese rattavarustust. Kindlasti on eksootilisemaid sihtkohti, kus rattaga loodust avastada ja ühtlasi end treenida, kuid sellisel tasemel rattateid, autojuhtide teadlikkust ratturite olemasolust ja pisut suuremale saarele kui Saaremaale mahutada aprillikuus need kümned tuhanded ratturid pakkudes igale ühele midagi, on raske leida.

Formentor oma tuulepöörise tipuga ahmides võimsaid merevaateid, Lluci magusalt pikk tõus, romantilise apelsinilõhna vines aedade vahel sõitmine ja Binissalemi veiniküla külastus on ühed elamuserohkeimad sõidud. Keskmised distantsid jäid 70 kilomeetri ümber, mis oli täpselt piisav, et õhtul jätkata tunnike venitustrennis.

Kaks nädalat Baleaaride saarestikus möödus nii kiiresti, kui esimene aasta peale kümmet päeva oleksin soovinud kauemaks jääda, siis ka seekord peale kahte nädalat, oleks võinud ka kolmandal nädalal veel juurde sõita. Ehk oli see tingitud esimese nädala paarist vihmapäevast, kuigi ka sellel hommikul otsustasime kohvisõidule siiski enne keskpäevast vihmasadu minna. Minu esimene kohvisõit viiski Vahemere rohelise helkiva merepeegeldusega rannatee äärest golfiväljakuni ja siis üllatas tagasitee 20% tõusuga. Selline vaheldus sütitab minusse energiat ja naudin seda enim.

Nii juhtuski ilmselt mõnelgi meist kodumaale saabudes, et meel on puhanud, päike on nahka paitanud ja mõne aja võib trennimõtted kõrvale jätta rahuliku südamega. Et siis jälle naasta tagasi rattatrenni ning hakata järgmise aasta plaanideks valmistuma.