Facebook

Tenerifel sissesõitmata radu avastamas

Tenerifel sissesõitmata radu avastamas
04-03-2019

Tenerifel sissesõitmata radu avastamas

JANIKA NEEME BLOGI: 

 

Juba viiendat aastat sõidame veebruaris Kanaaridele päikest püüdma ja tõusumeetreid koguma.  Eelmistel aastatel käisime Gran Canarial, see aasta tegime valiku Tenerife sissesõitmata radade kasuks.  Biketraveli grupis oli 11 inimest.  Tõeliselt lahe seltskond.

Lend Tenerifele on pikk, Helsingist 6h ja 20 minutit. Õnneks Virgoga istusime kahekesi kolmeses reas ja laiutamine oli seega lubatud. Abiks raamat, ajakiri, film, söök, rida eespool istuv Koit oma perega, kellega sai jutustatud.  Märkamatult leidsingi end Tenerife lennujaamas  talvemütsi ja suusakampsunit seljast kiskuvat  ja rattapuhkus võis alata.

Elasime Playa de Las Americas nelja tärni hotellis. Oleme harjunud natuke ilusamate hotellidega, siis tundus peale pikka lennureisi hotell natuke väsinud. Mida rohkem voolas puhast  D vitamiini meie kehasse, seda mõnusamaks hotell muutus. Korralik restoran, tempokas programm nii lastele, kui täiskasvanutele sisuliselt 24h,  soojendusega bassein jne.  Aastaringselt ideaalne kliima  toob massidena  eurooplased Kanaaridele otsima päikest ja lõõgastust.  Märkamatult olime sulandunud massidesse.  Õnneks.

Võrdluseks Gran Canariaga võib öelda, et Tenerifel oli kõike rohkem. Rohkem liiklust, rohkem mägesid, rohkem rahvast, rohkem kaubandust jne.  Promenaadil olid lõputult poode, kohvikuid ja restorane. Promenaad ise oli 12km pikk.  Unustamatult  mõnus oli istuda kohvikus ja vaadata hiiglaslike ookeanilaineid.

Rattasõitu nautisime 7 päeva.  Juba esimesel  päeval oli selge, et linnast välja sõita pole sugugi meelakkumine.  Tõusumeetreid hakkasime koguma juba hotelli eest, linnast välja jõudes oli neid reeglina juba tubli 300 täis. Esimesel sõidupäeval sõitsime rannikut mööda Los Gigantesesse.  Püstloodis  ookeanist väljaulatuvad kaljud  oli muljetavaldav vaatepilt ja needsamad kaljuhiiglased ongi andnud sellele kohale nime.

Meeldejäävamaid sõite oli 1500m kõrgusel paiknevasse külakesse nimega Vilaflor (tõlkes tähendab Roheline Küla).  Kõrgel mägede embuses paiknevas Vilafloris elab üle 2000 inimese.  Tõus Vilaflori kestis üle kahe tunni, nautida sai uhkeid panoraame ja igal kilomeetril langevat temperatuuri.  Vilafloris lasime riietel kuivada, sõime maailma parimat toorjuustukooki ja hakkasime tasapisi alla tulema. Olime kaasa võtnud buffid, kindad, vestid ja kilekad ja laskumine Granadilasse läks suhteliselt mõnusalt.  Selle sõidupäeva temperatuurid kõikusid müstiliselt. Kõrgeim oli 27C ja madalaim oli 10C.

Koduseks ja armsaks sai San Migueli linnake, kus ikka ja jälle sai tehtud kohvipaus, et jõudu koguda ja edasi liikuda või siis hoopis kodu poole tulema hakata.

Virgo, Andres ja Ander sõitsid ka Teidele. Teide on Tenerife au ja uhkus. Teide on Hispaania kõrgeim mäetipp, õigemini küll uinunud vulkaan 3718m kõrgusel.

Igavese kevade saarel oli kogu meie reisi ajal ilmad pigem küll suviselt kuumad, kui kevadiselt soojad. Esimesed päevad oli kõrgemad temperatuurid mida sõiduajal näha sai 35C.

Mina päevitasin ja ujusin kõik vabad hetked hotelli territooriumil. Nautides vahupidu ja üle basseini jooksmist jne. Ühesõnaga kõike seda, mida programm ette nägi. Kaks reisikaaslast käisid igal hommikul pool kaheksa ujumas ookeanis. Üks neist jooksis reeglina ka 10km, et rattasõidu ajal oleks juba lihas soe.

Õhtuid veetsime vahelduvas tempos. Vahel olime hotellis ja nautisime hotelli programmi. Siis jällegi käisime promenaadil mõnes kohvikus, kuulasime head muusikat, taustaks rahustav ookeani kohin. Blogi lõpetan mõnede vahvate väljenditega, mis reisijooksul meelde jäid.

“ Kui on tarvis mäkke sõita, siis oodata pole mõtet, väiksemaks mägi ei lähe.”

“ Kui tahad  teada kuhu edasi minna, pead teadma kus oled.”

Omalt poolt soovin tänada kõiki Biketraveli reisi osalejaid, tänu kellele sai rikastatud end paljude kaunite mälestustega.